Auto firma nimele – millega peab arvestama?
Ettevõtte nimele auto ostmine võib esmapilgul tunduda lihtne viis kulude optimeerimiseks, kuid enne otsuse tegemist tasub läbi mõelda, kuidas autot tegelikult kasutama hakatakse. Auto kasutusviis mõjutab nii käibemaksu, ettevõtte kulude arvestust kui ka võimalikke maksukohustusi.
Sageli keskendutakse ainult võimalusele käibemaks tagasi küsida, kuid sama oluline on mõista, millised kohustused ja riskid sellega kaasnevad.
Kui autot kasutatakse ainult ettevõtluses
Kui sõiduautot kasutatakse üksnes ettevõtlusega seotud sõitudeks, on ettevõttel üldjuhul õigus arvata maha 100% auto soetamise ja kasutamisega seotud käibemaksust.
See tähendab, et käibemaksu saab tagasi küsida nii auto ostult kui ka hilisematelt kuludelt.
Samas peab ettevõte suutma vajadusel tõendada, et autot kasutatakse tõepoolest ainult ettevõtluses. Maksuhaldur võib kontrolli käigus hinnata, kas ettevõtte väide vastab tegelikule kasutusele.
Oluline on teada, et kui hiljem selgub, et autot on siiski kasutatud ka erasõitudeks, võib ettevõttel tekkida kohustus korrigeerida kogu varasem käibemaksuarvestus. Sellisel juhul tuleb tagasi maksta varem maha arvatud käibemaks nii auto ostult kui ka selle kasutamisega seotud kuludelt perioodi eest, mil autot tegelikult kasutati osaliselt eratarbeks.
Kui autot kasutatakse nii ettevõtluses kui ka erasõitudeks
Paljude väikeettevõtjate puhul kasutatakse autot tegelikkuses nii töö- kui ka erasõitudeks. Sellisel juhul on tavapärane rakendada sõiduauto segakasutust.
Segakasutuse korral on ettevõttel õigus maha arvata kuni 50% auto soetamise ja kasutamisega seotud käibemaksust. Vastutasuks ei ole vaja pidada detailset sõidupäevikut ega tõendada iga sõidu ettevõtlusega seotud eesmärki.
See lahendus on sageli kõige praktilisem juhul, kui autot kasutatakse regulaarselt mõlemal eesmärgil.
Erasõitude korral tuleb arvestada ka erisoodustusega
Üks levinumaid eksiarvamusi on, et kui ettevõte arvab auto kuludelt maha ainult 50% käibemaksust, siis on kõik maksukohustused sellega täidetud. Tegelikkuses käsitletakse käibemaksu ja erisoodustust eraldi maksuküsimustena.
Kui ettevõtte sõiduautot kasutatakse töötaja või juhatuse liikme erasõitudeks, tekib üldjuhul erisoodustus. See tähendab, et ettevõte võimaldab töötajal kasutada ettevõtte vara isiklikuks otstarbeks ning selline hüve kuulub maksustamisele.
Erisoodustus tuleb deklareerida sõltumata sellest, kas ettevõte on auto ostult või kasutuskuludelt käibemaksu tagasi küsinud 100%, 50% või üldse mitte.
Kuidas erisoodustust arvestatakse?
Praegu kehtiva korra järgi sõltub erisoodustuse maksustatav väärtus sõiduauto võimsusest ehk kilovattidest. Erisoodustuse aluseks ei ole enam tegelike erasõitude arv ega läbitud kilomeetrid.
See tähendab, et isegi juhul, kui erasõite tehakse harva, võib ettevõttel tekkida igakuine erisoodustuse maksukohustus seni, kuni auto on töötaja või juhatuse liikme erasõitudeks kasutada.
Erisoodustuselt tuleb tasuda nii tulumaks kui ka sotsiaalmaks, mistõttu võib ettevõtte jaoks kujuneda märkimisväärne igakuine lisakulu.
50/50 kasutus ei tähenda automaatselt maksuvaba erasõitu
Praktikas arvatakse sageli, et kui ettevõte kasutab segakasutuse põhimõtet ja arvab maha ainult 50% käibemaksust, siis on erasõitude osa juba maksustatud.
Tegelikult annab 50% piirang õiguse lihtsustatud käibemaksuarvestuseks, kuid see ei vabasta ettevõtet erisoodustuse deklareerimisest juhul, kui autot kasutatakse ka erasõitudeks.
Seetõttu on samaaegselt:
Just see on põhjus, miks auto ettevõtte nimele ostmise otsust ei tasu teha ainult käibemaksu tagasisaamise võimaluse põhjal.
Kas auto peaks kuuluma ettevõttele?
Ühtset õiget vastust ei ole. Otsus sõltub eelkõige sellest, kui palju kasutatakse autot ettevõtluses ja kui suur on erasõitude osakaal.
Ettevõtte nimele auto ostmine võib olla mõistlik juhul, kui auto on igapäevaselt vajalik ettevõtluseks, ettevõtlusega seotud läbisõit moodustab suure osa kasutusest ning ettevõte soovib hallata kõiki autokulusid ühe süsteemi kaudu.
Kui aga auto kasutatakse peamiselt eratarbeks ning ettevõtlusega seotud sõite tehakse vähe, ei pruugi ettevõtte nimele ostmine anda loodetud maksueelist ning võib kaasa tuua täiendava maksuarvestuse ja halduskoormuse.
Mõnel juhul võib ettevõtjale osutuda soodsamaks kasutada isiklikku autot ning hüvitada ettevõtlusega seotud sõidud seadusega lubatud korras. Mõnel juhul on aga ettevõtte auto jätkuvalt kõige mõistlikum lahendus.
Oluline on hinnata mitte ainult auto ostuhinda või tagasi saadavat käibemaksu, vaid kogu kasutusperioodi jooksul tekkivaid makse ja kulusid. Auto tegelik kasutus mõjutab nii käibemaksuarvestust, võimaliku erisoodustuse tekkimist kui ka ettevõtte tulevasi maksukohustusi. Õige lahendus sõltub alati sellest, kuidas autot päriselt kasutatakse.