Kas kõik arved tuleb tulevikus Maksu- ja Tolliametile deklareerida?
Viimastel aastatel on üha enam räägitud e-arvetest, käibemaksuaruandluse muudatustest ja ettevõtete andmete automaatsest liikumisest Maksu- ja Tolliametisse. Seetõttu on paljudel ettevõtjatel tekkinud küsimus, kas lähiaastatel tuleb hakata deklareerima kõiki arveid ning kas senine käibedeklaratsiooni esitamise kord võib oluliselt muutuda.
Kuigi kõiki kavandatavaid muudatusi ei ole veel lõplikult rakendatud, on üldine suund selgelt nähtav. Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus liigutakse järjest rohkem automaatse andmevahetuse ja andmepõhise aruandluse poole, kus ettevõtte poolt koostatud arve on ühtlasi aluseks nii raamatupidamisele kui ka maksuarvestusele.
Tänane süsteem põhineb osalisel arvete deklareerimisel
Praegu ei pea käibemaksukohustuslased Maksu- ja Tolliametile deklareerima kõiki oma arveid. Käibedeklaratsiooni lisa ehk KMD INF sisaldab üksnes neid ostu- ja müügiarveid, mille summa ühe tehingupartneri kohta ületab kalendrikuus 1000 eurot ilma käibemaksuta.
Selline süsteem on olnud kasutusel aastaid ning võimaldab Maksu- ja Tolliametil võrrelda ostjate ja müüjate poolt deklareeritud andmeid. Samas tähendab see ettevõtjatele täiendavat aruandluskohustust ning vajadust koguda ja esitada andmeid eraldi vormil.
Liigutakse detailsema aruandluse suunas
Rahandusministeerium on välja toonud eesmärgi muuta käibemaksuaruandlus tulevikus detailsemaks ja automaatsemaks. Ühe võimaliku muudatusena on arutatud KMD INF senise 1000-eurose piirmäära kaotamist.
Kui selline muudatus rakendub, tähendaks see sisuliselt seda, et deklareerimisele kuuluksid kõik käibemaksukohustuslaste vahelised tehingud sõltumata nende summast.
Esmapilgul võib see tunduda ettevõtjatele täiendava halduskoormusena. Tegelikult nähakse seda muudatust osana suuremast reformist, mille eesmärk on muuta andmete kogumine võimalikult automaatseks ning vähendada vajadust käsitsi koostatud deklaratsioonide järele.
E-arved on suurema muutuse keskmes
Arvete detailsem deklareerimine on tihedalt seotud e-arvete laialdasema kasutuselevõtuga.
Kui tavapärane PDF-arve on mõeldud eelkõige inimesele lugemiseks, siis e-arve sisaldab andmeid struktureeritud kujul, mida saavad automaatselt töödelda nii raamatupidamistarkvarad kui ka teised infosüsteemid.
Just seetõttu nähakse e-arvet tulevase maksuarvestuse ühe olulise alusena. Kui arve andmed liiguvad korrektselt ja standardiseeritud kujul juba nende koostamise hetkel, väheneb vajadus samu andmeid hiljem eraldi koguda, kontrollida või deklareerida.
E-arvete vastuvõtmine on juba täna ettevõtte õigus
Alates 1. juulist 2025 on Eesti ettevõtetel võimalik registreerida end e-arvete vastuvõtjana. Kui ettevõte on vastavas registris e-arvete vastuvõtjana märgitud, on müüjal kohustus esitada talle arve e-arvena.
Paljud ettevõtjad ei ole sellest õigusest siiski veel teadlikud. Praktikas saadetakse registreeritud e-arve vastuvõtjatele sageli jätkuvalt PDF-arveid, kuigi ettevõttel on õigus saada arveid e-arve vormingus.
Eriti puudutab see väiksemaid ettevõtteid, kes on ostja rollis ning ei soovi koostöösuhteid keeruliseks muuta. Sageli lepitakse jätkuvalt PDF-arvetega, kuigi ettevõte on teinud vajalikud sammud e-arvete vastuvõtmiseks.
Tasub üle kontrollida, kas teie ettevõte on registreeritud e-arvete vastuvõtjana ning kas koostööpartnerid seda infot ka tegelikult järgivad.
Kas kõik arved hakkavad liikuma läbi Maksu- ja Tolliameti?
Praegu ei ole kavandatud süsteemi, kus kõik ettevõtete vahelised arved liiguksid läbi Maksu- ja Tolliameti. Samas liigub kogu arendus suunas, kus arveandmed muutuvad järjest paremini masintöödeldavaks ning neid saab kasutada ka maksuarvestuses.
Oluline on mõista, et e-arve ja Maksu- ja Tolliametile esitatud arve ei ole üks ja sama asi. E-arve eesmärk on võimaldada andmete automaatset liikumist ettevõtete infosüsteemide vahel. Tulevikus loob see eelduse ka automaatsemaks käibemaksuarvestuseks ja aruandluseks.
Euroopa Liit muudab e-arvete vastuvõtmise kohustuslikuks
E-arvete kasutamine ei ole enam ainult Eesti riigisisene teema. Euroopa Liit on kokku leppinud reformides, mille eesmärk on muuta ettevõtete vaheline andmevahetus ja käibemaksuarvestus senisest oluliselt digitaalsemaks.
Euroopa Liidu tasandil on juba kokku lepitud, et hiljemalt 1. juuliks 2030 peab ettevõtetel olema võimalik vastu võtta Euroopa standardile vastavaid e-arveid. See tähendab, et e-arvete vastuvõtmisest saab lähiaastatel kogu Euroopa Liidus tavapärane ja kohustuslik ettevõtluse osa, mitte enam vabatahtlik valik.
Arvestades, et 2030. aasta tähtajani on jäänud vähem kui neli aastat, tasub ettevõtetel vajalikud digitaalsed tööprotsessid ja lahendused kasutusele võtta juba täna.
Muutumas on kogu aruandluse loogika
E-arved, andmepõhine TSD, käibemaksuaruandluse arendamine ja Euroopa Liidu ViDA reform ei ole eraldiseisvad projektid. Kõik need muudatused on osa suuremast arengusuunast, mille eesmärk on muuta ettevõtete ja riigi vaheline andmevahetus kiiremaks, täpsemaks ja automaatsemaks.
Lähiaastate muudatuste eesmärk ei ole panna ettevõtjaid rohkem aruandeid esitama, vaid vastupidi – vähendada dubleerivat andmesisestust ning muuta aruandlus võimalikult automaatseks. Mida rohkem liiguvad ettevõtte andmed digitaalselt ja standardiseeritud kujul, seda vähem tuleb neid tulevikus eraldi deklareerida ja ümber sisestada.
Pikemas vaates liigub süsteem suunas, kus ettevõtja peamine ülesanne ei ole enam deklaratsioonide koostamine, vaid kvaliteetsete andmete sisestamine oma majandustarkvarasse. Ülejäänud aruandlus ja andmevahetus toimub järjest suuremas ulatuses automaatselt.